Artiklid

SOOJUSTUSELT KOKKUHOITUD KROONID EI OLE KOKKUHOID [29-12-2008]
Suur rõõm uuest eluasemest kahaneb esimeste külmade saabumisega, kui selgub, et ruumid on jahedad ja tuuletõmbus tekitab ebamugavustunnet. Kuidas sellist olukorda vältida? Peatume artiklis mõnedel soojustuslahendustel.

Avatäidete soojustamisest
Tuleb ette, et äsja valminud majas paigaldati aknad-uksed kindlasti korralikult, kuid vähem tähelepanu pöörati lengide ja avakülgede vaheliste liitekohtade tihendamisele ja soojustamisele. Kui panna käsi vastu aknapõske, on tunda jääkülma pinda aknaraami ja avakülje kokkupuute joonel või isegi kogu aknapõse ulatuses. See viitab soojustuse puudumisele avaküljel või lohakalt tehtud soojustustöödele seinte välispindadel akende-uste ümbruses. Kui nende paigalduse juures kasutati tihendamiseks mineraalvillast tihendusribasid, siis ilma täiendava tuuletõkketa ja ongi välisõhul läbipääs seinte sisepindadeni välja. Sellisel juhul on kondensaadi tekkimise tõenäosus avakülgedel või suuremal pinnal akna ümbruses suur. Kondenseerunud veeauru ei ole alati võimalik visuaalselt sisepindadel märgata, sest see võib olla tekkinud hoopiski siseviimistluse (kipsplaat vms) ja soojustusmaterjalide kokkupuutepinnale. Selline olukord on hea kasvupinnas mikroobidele ja bakteritele ning hallituse tekkeks. Veelgi enam võib olukorda halvendada aurutõkke puudumine, sest eluruumides olev niiske ja soe veeaur tungib kontrollimatult läbi seinte-lagede-põrandate soojustuse sisse ja kondenseerub. Kergemate mineraalvillast mattide kasutamine püstkonstruktsioonides ei ole alati otstarbekas, kuna madala tihedusega vill kipub aja jooksul alla vajuma (analoogselt saepuruga), samuti on soojustuse sisese konvektsiooni tekkimine (sooja õhu liikumine alt üles soojustuse sisepinnal ja külma õhuvoolu liikumine ülalt alla välispinnal) üks võimalikke soojapidavuse languse põhjusi.

Termoviisor tuleb appi
Kui ehitustööd on lõpetatud ja hoone omanikule üle antud, siis on üheks võimaluseks teha hoone välispiirete soojustuse ja õhutiheduse kontroll-mõõtmised termoviisori abil (mõõteaparatuur, mis "näeb" soojalekkeid). Mõõtmistulemuste visuaalne kirjeldus näitab täpselt ära välispiirete need piirkonnad, kus temperatuur on ilmselgelt liiga madal (ehk antud piirkonnas puudub ettenähtud soojustus või on tuuletõkkekiht paigaldatud ebakvaliteetselt ning välispiire on ülemäära "läbipuhutav"). Termoviisoriga töötamiseks on parim aeg just talvekuudel, kui välis- ja sisetemperatuuride vahe on kõige suurem, seega võimalikud alajahtunud konstruktsiooniosad kõige paremini avastatavad. Mõõtmistulemuste aruanne on piisav, et nõuda ehitajalt ebatäpsuste ja puuduste likvideerimist garantiitingimuste alusel.

Täiendav soojustamine seestpoolt
Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Reeglina ei ole sellisel juhul kasutatud ka aurutõket (foolium või tugev kile ülekattega 150 mm ja vuugid kinni teibitud) ning ei ole piisavalt tihendatud võimalikke külmasildade allikaid seinte ja lagede/katuste kokkupuutejoonel (praod välisseintes, karniisid ei ole ilmastikukindlad, katteplekid on lahti või puuduvad, lekked katusekattes).

Seina soojustamine seestpoolt võib tuua külmumispiiri olemasoleva seina ja seestpoolt paigaldatud lisasoojustuse kokkupuutepinnale. Kondensaat tekkib lisasoojustuse taha ning on suur niiskuskahjustuste ja hallituse tekkimise tõenäosus.

Kui soojustus asetseb seina keskosas, on külmumispiir seina välispinnale lähemal ja kondensaadi tekkimise ohtu sisepinnal ei ole.

Puit-kergtarindite juures on selline soojustusviis otstarbekas ja tulemuslik, kui arvestada, et aurutõkkekihist (milleks võib lugeda ka näiteks email- või õlivärviga kaetud pinda) väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem, kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav samaväärne või efektiivsem soojustus.

Kui olemasoleva puitseina välisvoodri all on aurutihe kiht (tõrvapapp, kile vms), tuleb see enne lisasoojustuse paigaldust kindlasti eemaldada. Samas - kui soojustada eluruumi ja külma pööningu vahelist puitlage, ei ole aurutõkke kasutamine ilmtingimata vajalik, sest tuulutatav katusealune tagab hea õhuvahetuse ja niiskus pääseb kergesti konstruktsioonist välja.

Puit-kergtarindite juures on lisasoojustuse paigaldamine tulemuslik arvestusega, et aurutõkkekihist väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem, kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav soojustus.

« Tagasi