Artiklid

KAS SOOJAARVEID SAAB VÄHENDADA? [29-12-2008]
Energiasäästu lahenduste pakkumine hõlmab ühelt poolt nõukogudeaegseid hooneid, kus energiakasutuse efektiivsus on madal ja hoonete läbipuhutavus suur, teiselt poolt annab soojamajanduse juhtidele soovitusi haldusala ümberkorraldamiseks. Üks energia säästmise viise on hoone renoveerida ja soojustada, teine tasakaalustada ja renoveerida küttesüsteemid. Enamiku vastustest võib leida energiaauditist või energeetika arengukavast.

Kohalik omavalitsus ja korteriühistud
Üheks sihtrühmaks on kohalik omavalitsus, mille alla käivad munitsipaalhooned: koolid, lasteaiad, administratiiv- ja spordirajatised. Teine sihtrühm on korteriühistud. PHARE energiasäästusihtprogrammi vastu, mis algas mõni aasta tagasi ja hakkab nüüd lõppema, oli kohalikel omavalitsustel väga suur huvi. Samas ei taju paljud inimesed, mida energiasäästlikkus tähendab: kas see on uste-akende vahetus, katuse-pööningu soojustamine või hõlmab kogu hoone auditeerimist, s.h ka küttesüsteemi optimeerimist. Tegelikult peaksid kohalikud omavalitsused teadvustama, et energeetika arengukava, kaasa arvatud ka küttemajanduse uuendamine, on omavalitsuses olulise tähendusega dokument, sest see puudutab raha meie taskus.

Kui kohalik omavalitsus tellib energeetika arengukava, milles tuuakse välja, kuidas moderniseerida energiakasutust, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on olemas reaalsed ressursid, et arengukava tellimisega seotud kulud omavalitsusele tasuda. Tuleb endale vaid teadvustada olemasolevaid võimalusi.

Energiasäästubüroo teeb ka korteriühistutele energiaauditit ja infrapunakaameraga ülevaatust, mis selgitab, kust maja sooja ei pea. Ühe hoone energiaaudit koos termoülevaatusega maksab umbes 12 000–15 000 krooni, millest KredEx, kelle raha haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, katab auditi kuludest kuni 50 protsenti. See riiklik abi muudab aga niivõrd olulise dokumendi juba korteriühistutele ja omavalitsustele täiesti kättesaadavaks.

Mida teha selleks, et energiat säästlikult kasutada?
Tuleb arvestada fakti, et Eesti tegutseb valdavalt Euroopa majandusruumis ja Euroopa Liidu raamseadusandluste kontekstis. Euroopa Liit võttis 16. detsembril 2002. aastal energiasäästu edendamiseks vastu direktiivi 2002/91/EC „Hoonete energiatõhusus“. Liikmesriikidele tehakse kohustuseks töötada välja vastav seadusandlik kord hoonete, katelde ja õhukonditsioneeride energiatõhususe hindamiseks sõltumatute kvalifitseeritud ekspertide poolt ning rakendada tasuvaid energiasäästu meetmeid.

ELi komisjon on esitanud ettepaneku „Lõppkasutaja energiaefektiivsuse ja energiateenuste“ direktiivi vastu võtmiseks (COM(2003) 739 Final). Eesti energiasäästu reguleerib lisaks kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava (RT I, 1998,19,295) ja energiasäästu sihtprogramm, mille on ellu kutsunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Energiakandjate hind tõuseb iga päevaga – muutuvad hinnad maailmaturul ja soojusenergia käibemaksu määrad. Nii näiteks tõusis hiljuti põlevkiviõli hind ja hoiatuse maagaasi hinnamuutuseks on andnud Gasprom, soojusenergia käibemaks tõuseb viielt protsendilt 18 protsendile. See kõik lööb valusalt meie rahakoti pihta. Kui kohalik omavalitsus ütleb, et energeetikamajandusele peaks hakkama tähelepanu pöörama, siis mida teha kõigepealt selleks, et midagi muuta? Energiasäästubüroo on tänaseks teinud mitmeid energeetika arengukavu kohalikele omavalitsustele, näiteks Otepää, Palamuse, Püssi, Kadrina jt. Tehnilisest aspektist tuleks tähelepanu pöörata energiatarbimise ja käitamise optimeerimisele. Üldinvesteeringutega võrreldes on see ka kõige odavam. Näiteks munitsipaalkoolis, kus on spordisaal, aula, klassiruumid ja söökla, toimivad tihti vaid üks küttekontuur ja üks fikseeritud küttegraafik. See tähendab, et kõiki ruume köetakse ühe graafikuga, vaatamata nende erinevale soojusvajadusele ja kasutusgraafikule.

Seepärast tuleks esimesena käsile võtta küttekontuuride lahutamine ja erinevate temperatuuride seadistamine, sest spordisaalis ei pea olema selline temperatuur nagu klassiruumis või sööklas, kus köögitehnika ise ruumi sooja annab. Taoline küttesüsteemi optimeerimine annab reeglina kuni 30% energiasäästu.

Energiasäästu rakendusmeetmed
Üks kasulik võimalus korteriühistutel on pankade pakkumine säästulaenu näol, mille loogika seisneb säästu arvelt saadavas suuremas laenusummas, kui tegelik remondifond võimaldab. Korteriühistud kasutavad tihti säästulaenu võimalust, kuid selle asemel et auditis tehtud soovitusi kasutada, ostetakse uus satelliiditaldrik katusele või värvitakse ära maja fassaad, mis mingit säästu ei anna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib meetmeid, kuidas muuta auditites toodud soovitused tellijale siduvaks, kuid praegu veel poliitiline mehhanism puudub. Üks võimalus oleks energiasertifikaadi või energiamärgi vajalikkuse teadvustamise tõstmine.
Hoonete energiatõhususe direktiiv kohustab sisse viima energiamärgistuse süsteemi, kus igale hoonele antakse oma kindel energiamärk, mis fikseerib ära hoone energiatarbimise määra. Analoogiline süsteem toimib kodumasinate juures. Dokumendi olemasolu saab kinnisvaratehingute läbiviimisel kontrollida notar, sest klient peab teadma, mida ta ostab ja mis “euroremondi” all peidus on. See puudutab eelkõige rohkem kui 2000 m2 pinnaga hooneid, mis peavad olema auditeeritud ja märgistatud.
Kuigi energiatõhususe direktiiv nõuab rakendusajaks 2006. aasta 1. jaanuari, pole see praegu veel terviklike meetmete puudumise tõttu võimalik. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium palus direktiivi rakendamiseks üleminekuaega aastani 2009, millega saab üksnes nõus olla, sest ka energiasäästubürool ei jätku spetsialiste, kohustuseks panduna midagi toimima ei hakka ja tekitab vaid inimestes protesti. Samas on oluline, et inimesed hakkaksid energiasäästlikkuse suunas mõtlema.

Jaanus Kõrv, Kesknädal

« Tagasi